Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Ahju”keemia”.

Panen ka siia üles ühe kirja, kus seletasin hättasattunud kliendile ahju tõmbe probleeme lahti. Ehk on ka teistel sest abi.

Panen siis kirja oma mõtted asjast.

Mis on korstnatõmme. Tavaline füüsika. Soe õhk on külmast kergem ja tõuseb ülespoole. Jälgima peab ka seda, et niiske õhk on alati kuivast raskem (udu vajub alati maha. Miks? Sest ta on külm ja niiske).
Kui tuld teha, suvel ja sügisel, siis peabki jälgima neid tegureid.
Värske küttekolle on veel eriti kapriisne selliste asjade osas. Seismisel kivi ei kuiva. Täitsa kuiv kivi (sissekõetud kolle) võib sügiseks olla jälle niiske. Mitte küll nii, nagu uus kolle. Soovitatakse aga esimene tuli, peale pikka pausi, teha väiksem. Värske ahju tõttu tekib korstnasse väga kergesti “udu”. Selle korgi äralükkamine on päris raske. “Udu” korstnas kipub tekkima just siis, kui kõige vähem oodata. Küttekolle on juba peaaegu sisse köetud ja hakatakse kütma juba tugevamalt. Suurem soojus aga meelitab välja rohkem niiskust ja ongi jama (suits) majas.
Kuigi see teid kindlasti ei lohuta, aga just selle suve lõpul (suvel pole lihtsalt proovinud) oli ka mul probleeme pliita tõmbama hakkamisega. Reeglina on tõmme meeletu ja probleeme on haruarva. Aitas korra ventilaatoriga lisaõhu puhumisest ja niiskusepunn lendas korstnast välja. Kohe oli tõmbega kõik korras.
Tule tegemisel tuleks kasutada väga aktiivset tuld. Tugevalt kokkunutsutatud paber ei põle hästi ja tekitab põlemisel paksu valget suitsu. Suits aga on loll ja ei oska kuidagi teed korstnasse leida. Siinkohal tähendab sõna “loll” rasket ja vähekuuma suitsu. Kerge tugev paberileek seevastu on kuum (tähendab kerge) ja leiab tee palju paremini üles.
Kui suits ei taha korstnast (korstna puhastusluugist näha) lahkuda, siis ei saa ju olla probleem eespool. Viga ongi sealsamas üles minevas torus, kus füüsika ei hakka tegutsema. Vanasti tehtigi selle jaoks just korstna allaotsa tuli. Sellisel viisil sunniti korstnas õhk liikuma ülespoole. Tänapäeval sellist viisi soovitada ei saa, kuna sellise meetodiga võib süüdata korstnas oleva tahma. Tahm võis hakata põlema ka vanasti, aga siis ei pööratud pölengule nii suurt tähelepanu. Tänapäeval on olemas soojapuhurid ja föönid. Neid tulebki kasutada. Lõpptulemus sama ja ohutult saavutatud.
Nüüd kirjeldan täpselt olukorda, kus mu pliita hakkas suitsu sisse ajama ja kuidas ma käitusin.
Peale suve palus emme (ema on mul ammu surnud, nii kutsun ma oma naisut) teha mul tuli pliita alla. Lootsin parimat. Tegutsesin nagu tavaliselt. Tuli hakkaski kenasti põlema. Mõne minuti põlenud, hakkas leek kuidagi raugema. Näha oli, et kohe hakkab suitsu sisse ajama, kuna löörid olid saanud suitsu täis ja enam ei jaksanud tuli suitsu korstnas ülespoole pressida. jooksin ruttu pottsepabussi ja töin soojapuhuri. Toas oli juba veidi suitsu. Panin ventika vastu alumist õhuvõtu ava ja hoidsin seal. Tuli sai survega värsket õhku ja hakkas uue hooga põlema. Surve tagajärjel hakkas veidi rohkem pragude vahelt suitsu sisse ajama. Tuli aga kogus jõudu. Korstnasse suundus nüüd suurem kuumus. Kuumuse (kergem õhk) ja surve tagajärjel lükati külm (raske) suits korstna otsast välja. Nagu “kork” oli lükatud üle korstnaääre taastus tõmme momentaalselt.
Kord oli mul ühe uue ahju süütamisel täpselt sama probleem. Tahtsin siis teha tuld korstna puhastusavasse. Nagu ma puhastusluugi avasin, vajus märg suits mööda topõrandat laiali. Täpselt nagu oleks jooksnud välja vesi. Paks raske suits oli mööda põrandat laiali. Sinna korstnaauku polnud võimalik teha mingit tuld, kuna see oleks nagunii ära kustunud. Selle kogemuse juures tulingi mõttele kasutada soojapuhurit, mis osutuski effektiivsemaks.
Pottsepaautos on mul kaks erineva kujuga puhurit. Nii saab valida luugi kuju järgi puhuri. Näiteks tuhaluugist sisseuhumiseks on parem peenike ja piklik puhur. Tahmaluugist sissepuhumiseks on parem lame puhur.
Praegu ei oskagi rohkem lisada. Kui ainult minu plogis olev kütmisõpetuse tõlge. Muutsin seda veidi eestipärasemaks, kuna meerikamaal on mõned asjad teistmoodu. Neil näiteks tuharuum terve keldri kõrguses ja soovitus tuhka võtta oli iga 8 (kaheksa) aasta tagant. Meil ei lähe see mette. https://tulepesa.wordpress.com/2011/01/14/kuidas-ahju-oigesti-kutta/
Tervitustega
Peep

Tütre ahi.

Tagaküljega soojendab ahi pesuruumi ja küljega koridori.Kodusoojendi.

Ahi Sämmi.

90x90 ahi

90×90 ahi

Kena keik.

Kena keik.

Kolle.

Kolle.

Ahi Raivo.

Küpsetusahjuga suur ahi.

Küpsetusahjuga ahi

Küpsetusahjuga ahi

Kivist ahi

Kivist ahi

Leidsin netiavarustest sellise ahju kohta klippe. Tekkis huvi ja otsustasin proovida. Tegu on http://www.youtube.com/watch?v=-8ewnIkKERA küpsetusahju koduversiooniga.

Tegemine toimus umbes taoliselt järgnevale lingile  http://www.youtube.com/watch?v=khG2Zu-GHUI  Loomulikult on sisse viidudküpsetusahi DSCF3910 omapoolseid muudatusi.

Pilvi pliita

IMGP0284

“Veski” pliita

DSCF3447DSCF3448

Pesuruumi soe süda.

IMGP0159

Sõru ahi.

90x90 Sõru ahi.

90×90 Sõru ahi.

Eva pliita.

Pererahvas soovib ju ka süüa teha. Nii sündiski teisele poole Ligepere ahju pliita. Ikka vana ja uus läbisegi. Selline ta siis sai. Vanadest kividest alumine osa on üleni soojenev. Puupliit kannab oma seljas ka elektripliiti. Mõne aja pärast saab  panna pildi, kui kogu remont on tehtud. Kõike hääd pererahvale.

Kena keik.