Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 22. dets. 2010

http://heatkit.com/html/gallery5.htm

Read Full Post »

http://www.canadiankachelofen.com/Gallery.html

Read Full Post »

See pole nii raske, kui lapse sünnitus. Siiski on ka ahjul hing sees. 😉

http://www.pyromasse.ca/rccs.html

Read Full Post »

Leivaahi MarocostAafrikas on leivaahi väga imeliku kujuga. Seda muidugi meie jaoks. Meie arvame, et see on nagu sipelgapesa. Tea mis nad meie leivaahju kohta arvavad?

Igastahes on põhja aafrikas leivaahi seda nägu.

http://www.youtube.com/user/wifechadly#p/u/34/o9qJbengCdk

Proovisin ka ise ühe leivaahju teha. Küpsetas ütlemata hästi. Kena oli inimestele külla minna, koogid ahjus. Tuppa minnes oli kuum pann käes. Muidugi oli inimeste imestus suur. Ka oli ahjuga sõites autol läbivus väga suur. Talvel on veorataste koormamine hädavajalik.

Kivist pliita aga ei ole auto koormaks ette nähtud. Vibratsioon teeb oma töö ja otsa see ahi saigi. Aga pildimälestus jäi.

Iseliikuv leivaahi.Läheb kokkamiseks.

Read Full Post »

Siin näha, kuidas vanameister Flynn pliiti ehitab. Materjalid pisut teised, kui meil siin.

http://www.pyromasse.ca/csconseq_e.html

Read Full Post »

See ahi pidi olema väga levinud just mustal mandril. Sellega saab teha süüa väikse puude (okste) kogusega. Ja sooja pole ka neil tuppa vaja.

http://uk.video.yahoo.com/watch/2617710/7711641

Suurest uudishimust tegin ka omale sellise. Tõepoolest saab vee väga kiiresti soojaks.

Read Full Post »

Esimese korruse ahi on ehitatud keldrikorruse ahju kukile.

http://mha-net.org/docs/v8n2/wildac01c2.htm

Read Full Post »

Aga vat sellepärast, et mul oli hulga aastaid selline.

Algul oli kõik kena. Sai ühe küttekehaga kütta kogu maja. Puid pidi võtma vähe ja üks igati ontlik küttekeha pidi olema. Reklaami järgi. Sai ka väga kerge vaevaga installeerida.

Kütteperiood hakkas. Polnud nagu häda midagi. Vaheuksi pidi kangesti lahti hoidma, et õhk liikuda saaks. Liikus siis kuidagi see õhk ja hoidis maja soojana.  Poole kütteperioodi pealt hakkas ahi suitsu sisse ajama. Ometi oli korstent luuaga kenasti puhastatud. Asja lähemalt uurides leidsin, et suits ei läinud enam vahelae juurest edasi. No mis sa teed?

Mina tegin uue “korstnaluua”. Raudkangile panin vinklist kidad külge. Sellega rammisin ummistuse lahti ja kraapisin kogu korstna puhtamaks.

Nüüd sai jälle kenasti kütta. Oli ju väljas -20 kraadi. Aga oh häda, sellega jamad veel ei lõppenud. Kraaperiga oli vast hõõrutud pigi ääred teravaks ja nad said kenasti tuld võtta. Tuli korstnapõleng. Korstnapõlengut ei tohi kustutada veega, see võib korstna lõhki lüüa. Peab lihtsalt kõiki tasandeid korralikult jälgima ja ootama, kuni pigi otsa saab. Pigi põleb väga suure kuumusega (üle 1000 kraadi) ja põlenud ollus paisub palju. Ka see võib korstnale viga teha.

Aeg läks ja naine hakkas mingit imelikku lõhna üle kaebama. Ikka tugevamaks läks lõhn ja oli juba aru saada, et see on pigi lõhn. Lõpuks hakkas pigi tuppa tilkuma. Oh seda naiste kisa siis, kui nende vastrenoveeritud toas pigi mööda seina alla jooksis!

Võtsin siis ette igatsorti meetmeid pigitumise ja pigi tilkumise vastu ja võitlesin korstnapõlengutega. Õnneks läks kõik hästi, aga peale neljandat põlengut ei pidanud närv enam vastu ja ma ehitasin omale kivist ahju. Sellest ajast olen pottsepandusest sõltuvuses.  Muidugi ei kütnud enam Bullerjani.

Võib ju arva/mõelda, et Bullerjan ongi paha-paha aga kamin ei ole. Tegelikult on nad üks ja sama asi, ainult välimus on erinev. Teaduslikult toimub mõlemis vaegpõlemine. Võib ju öelda, et mul oli vale korsten ja üleüldse ei oska ma kütta – tavatarbijad ju ongi sellised.  Ma pole siis veel teadnud ju pottsepandusest suurt midagi. Tänu oma uurimistele ja praktikale oskan ma nüüd teada. Algul on kõik nagu reklaamis. Kainenemine tuleb varem või hiljem ikka. Minul võttis kainenemine aega 4 aastat.

Vahe on ka soojuses, mida algul ei osanud tähele panna. Soe on kuidagi teravam ja kuivem. Bullerjan oli mul igaks juhuks veel hulga aastaid tavalise ahju kõrval. Ei kasutanud teda küll enam, aga välja oli viimata. Ükskord välja viskamise eel otsustasin veel korraks tule alla teha. Vat siis sain aru, et soojus on kiviahjust täiesti erinev. Silmadesse oleks nagu liiva raputatud. Lapsepõlves ütles ema selle kohta, et Unemati tuli külla.

Read Full Post »

Kindlasti on tekkinud osadel inimestel mõte, kuidas ahjutegu üldse välja näeb. Selleks nüüd väike seletus neile Memme ahju näol. 

Kõigepealt on vaja ahju koht ette valmistada. Ahi vajab korralikku vundamenti. Kui majas oli juba enne ahi, saab uue ahju vanale vundamendile ehitada. Selleks tuleb muidugi vana ahi välja “ilmavalguse kätte” viia. Ahju lõhkumisel tuleks teda kangesti niisutada, siis on vähem tolmu. Tegelikult on seda tolmu ikkagi piisavalt, et parem on tuba ennem tolmu kartvatest asjadest tühjaks teha. Ka ahju ehituse juures tekib väheke tolmu, kuigi lõigatakse vesilõikajaga. Nii et üks tolmutamine siis kõik. Aga mõelge, te saate omale uue ahju. Igatahes televiisori piltide järgi on igapäevane elu Kundas tolmusem, kui ahjuehitus.;)

Vajadusel on võimalik hoida ahjuehitus teisest toast eraldi. Nii ei pea muretsema koduse sisustuse pärast. Kõrvaloleval fotol käib ahjuehitus uues majas ja uueks ta jäi.



Kui vana ahi on välja visatud, tuleks korstnajalg üle vaadat. Ühtlasi  võib ka panna korstna sisese siibri. Nii saate omale ühe lisalõõri juurde.

Peale siibri panekut ja korstna paikamist näeb korstnajalg välja selline.

Nüüd saab asuda ahju põhja kallale. Seda tüüpi ahjudel on põhjas üks ringlõõr. Nii et ahju saab korstnajala suhtes mistahes pidi asetada.

Nagu näha, kasutatakse ahju sees tulekindlat villa. Sellega hoitakse ära välise kesta pargunemine.  Teadupärast paisub kivi soojendes ja sisemine osa soojeneb hulga rohkem ja kiiremini; tähendab ka paisub rohkem. Selleks ongi vaja vahele elastset osa.

Tule pesaks on kolle. Selle kujust ja ehitusest oleneb palju. Puud põlevad üheskoos paremini. Nad vajavad ökonoomseks põlemiseks piisavalt hapnikku ja hapniku juurdepääsuks ruumi.

Pildil olev kolle on alt kitsenev ja ribiline. Kitsenevas koldes vajuvad puud pidevalt õhuresti peale. Ribide vahelt pääseb õhk paremini mööda, pealolevatele puudele ligi.  Puud oma pesas, nagu laps memme süles.:)

Kusagil peab see ahi ka lõppema. Teatud piirides saab pererahva kõrgusesoovidega arvestada. Selle koha peal tuleb tuli keerata suunaga allapoole. Külgedel on laskuvad lõõrid, mis suunduvad alumisse ringlõõri.

Seejärel suletaks ahi pealt ja alata võib make-up.

 

Ahju saab viimistleda erinevalt. Siin läheb peale valge krohv ja ette plaadirida.

Nüüd peab selle teema ära lõpetama, kuna hakkab juba pealkirja teemast välja minema. Selline näeb siis ahi välja juba igapäevasele vaatajale.

Read Full Post »

Ahjumõtted

Teatud hetkedel on inimene küsimuse ees, millega kodu soojendada. Siis arutatakse läbi palju teadaolevaid variante. Valikuid on palju.

Mina soovitaks kivist küttekeha. Olen selle tee ise läbi “käinud”. Noore hakkaja mehena viskasin välja majast ahjud ja tegin keskkütte. Elasin hulga aastaid selle teadmisega, et nii on parim. Nüüd aga tuleb välja, et polegi. Ahjusoe on ikka palju parem ja hubasem. Ka ei soovita koduseks tulepesaks metallist asja. Soe on liiga terav ja lõpuks tulevad jamad korstnaga.

Ahi ei pea olema ilmtingimata punast värvi ja puhta vuugiga. Puhast vuuki ahju ehitada ei tahaks, kuna selle all kannatab natuke ahju kvaliteet. Oma ehituses nõuab ahi kivide panemist ka muul viisil, kui vuuk seda nõuab. Puhta vuugi puhul tuleb jälgida ikkagi vuugi joont ja ehituslikud iseärasused jäävad tahaplaanile.

Tulepesa on ahju juures üks tähtsamaid elemente. Seal ju muudetakse kütus soojaks. On väga tähtis, kuidas seda põletatakse. Mida kvaliteetsem on põlemine, seda rohkem saab sooja ja loodusesse läheb vähem heitgaase.

 Peale valmimist saab ahju krohvida mitmevärviliste segudega, plaatida, või katta loodusliku kiviga.

Ahju hubasuse suurendamiseks saab talle juurde ehitada soepingi (leso). See on lisa soojavaheti ja kena soe istekoht. Miks mitte ka pikutamise koht. Kõik oleneb leso pikkusest.

Ka saab ahjule lisada küpsetusahju. Küpsetusahi võib olla puhas (tuli ei käi läbi) või must (koldetuli käib läbi)

Panen veel näiteid, milline võib olla üks kodune tulepesa.

Selles artiklis olen kasutanud ka mõnda pilti minu meistri/õpetaja kollektsioonist. (Kapteniahi on meistri tehtud, graniitahi ja ümmargune ahi on minu selliajast.)

Read Full Post »

Older Posts »